Suure tõenäosusega oleme kõik ühel hetkel tabanud end mõtlemast, et kuhu küll aeg kaob ning miks pärast pikki ja tegusaid päevi on ikka tunne, et midagi poleks justkui tehtud saanud. Võime mõelda, et „kui päevas oleks kasvõi paar tundi rohkem, siis saaksin kõik vajalikud asjad tehtud“. Reaalsus on see, et tõenäoliselt suudaksime ka need lisanduvad kaks tundi ülesannetest ja kohustustest pungile ajada!
Mõnikord oleme lihtsalt liiga tublid – või püüame vähemalt olla. Ja selleks, et end nii tunda, tahame tegutseda. Päevaplaani peaks ära mahtuma kool, töö, hobid ja ka sotsiaalne elu. Kõige tipuks tahaks ju vahepeal lihtsalt olla ja puhata ka? Nii leiamegi end peale pikka päeva mõtisklemast, et päev möödus kiirelt ja tegusalt, kuid kohustuste kuhi polekski justkui vähenenud.
Tegelikult on aktiivsus, kohusetundlikkus ja pidev enesearendamine suurepärased omadused! Kuid neid taga ajades tuleks siiski olla realistlik. Olen leidnud mõned nipid, kuidas enda jaoks üle pea kasvavaid kohustusi ja sellest tekkinud ajapuudust leevendada.
- Pane paika prioriteedid – teoorias teame, et see on oluline, kuid kuidas siis otsustada mida teha ja mida mitte?! Tegelikult ei peagi midagi tegemata jätma. Kohustusi saab ka prioritiseerida aja järgi – esmatähtsad; mitte nii pakilised ning seejärel need, millega kiire ei ole. Alustad nendest, millel on ajasurve peal ning kohustused, millega nii kiire ei ole, jätad hilisemaks.
- Ära karda langetada keerulisi otsuseid ja öelda “ei” – näiteks kui oled endale eesmärgiks seadnud saada kätte ülikooli kraad, siis sea see kõigest ettepoole. Õpingud kestavad vaid mingi perioodi, seega võta see aeg ning ole valmis oma muid plaane hetkeks tahaplaanile asetama. Oskus öelda vähem olulistele faktoritele “ei” on vajalik, et hoida fookust eesmärkidel ja viia alustatu lõpule.
- Jaota suuremad eesmärgid omakorda väiksemateks – see muudab eesmärgi lihtsamini saavutatavaks ja tajume vahe etappide täitumise korral, et oleme suurele plaanile jälle sammukese lähemale jõudnud. Pidev eneseteostuse ja edukuse tajumine aitab meie motivatsioonil püsida ning annab jõudu juurde. Eriti oluline on seda praktiseerida näiteks õpingute käigus. Kohustuste kuhi, millega tuleb tegeleda, et üks õppeaine läbida, võib tunduda esmapilgul ületamatu. Kui aga mõelda läbi kõik sammud ja panna paika ajaline plaan, millal selleks vajalikke ülesandeid täita, tundub kogu ettevõtmine juba palju realistlikum.
- Eat that frog first ehk tegele esmajärgus kõige ebameeldivama ülesandega. Kui oled pannud paika plaani, mis ülesanded tuleks saada tehtud käesoleva päevaga, siis alusta kõige vähem meeldivamast ja raskemast. See aitab juba päeva algul tekitada tunde, et oled millegi olulise ja keerulise lahendamisega hakkama saanud ning annab motivatsiooni kogu päevaks. Lükates raskemad ülesanded hilisemaks, mõtled nendele kogu päeva. See on ebavajalik energiakulu ning mõjub demotiveerivalt. Kui saad juba päeva esimeses pooles suure raskuse ületatud, tajud end võimekamana ning motiveeritumalt.
- Leia tasakaal – ära keela endale puhkust ja kohustustest välja lülitumist. Mida rohkem kohustusi oleme endale võtnud, seda rohkem tunneme end süüdi kui tahame võtta hetke lihtsalt olemiseks. Pidev pinge ja ülimalt ergas olek toob pikas perspektiivis rohkem kahju kui kasu. Sageli unustame ajapuuduse tõttu kõige ilmselgema ja olulisema – selleks, et meie mõistus oleks terav ning keha jaksaks kiire elutempoga sammu hoida, tuleb osata ka puhata. Kui spontaanseid puhkehetki ei ole võimalik leida, siis võib neid ka ette planeerida. Märgi kalendrisse mõned tunnid, kus võtad aja iseendale ning lülitad end muust maailmast välja.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et üle mõelda ei tasu – üldiselt on kiired ja pingelised perioodid mööduv nähtus. Selleks, et nendeks valmis olla ja nendega toime tulla, võib meeles pidada ülalmainitud punkte. Tuleks olla teadlik oma võimete ja taluvuse piiridest ning läbipõlemise vältimiseks luua endale sobiv süsteem, kuidas oma tegevusi planeerida.
